2019. aastal teatas USA FDA uuest ettepanekust, milles teatas, et praegu 16 päikesekaitsekreemi aktiivse koostisosa hulgast lisatakse päikesekaitsetoodetele tsinkoksiid ja titaandioksiid päikesekaitsetoodete toodetena (üldiselt ohutuks ja tõhusaks). PABA ja trolamiini salitsülaat ei ole ohutusprobleemide tõttu päikesekaitsekreemides kasutamiseks mõeldud kasutamiseks. See sisu võetakse siiski kontekstist välja ja on arusaadav, et ainult füüsilised päikesekaitseagentsed-nano tsinkoksiidi ja titaandioksiidi-on ohutu ja efektiivsed päikesekaitsekreemide toimeainetes, teised keemilised päikesekaitsevahendid ei ole ohutud ja tõhusad. Tegelikult on õige arusaam, et kuigi USA FDA peab nano-tsinkioksiidiks ja titaandioksiidiks „Grase”, ei tähenda see, et ülejäänud 12 keemilist päikesekaitsekreemi ei oleks Grase, kuid neil puuduvad siiski piisavad ohutusandmed, mida näidata. Samal ajal palub FDA asjakohastel ettevõtetel pakkuda rohkem ohutuse tugiteenuseid.
Lisaks viis FDA läbi ka kliinilise uuringu päikesekaitsekreemide imendumise kohta naha kaudu verre ja leidis, et mõned päikesekaitsekreemi toimeained päikesekaitsekreemides, kui see on kõrgel tasemel, võivad põhjustada terviseprobleeme. risk. Niipea kui eksperimendi tulemused avaldati, äratasid nad laialt levinud arutelu kogu maailmas ja põhjustasid järk -järgult tavatarbijad, kes ei teadnud tõde. Nad uskusid otseselt, et päikesekaitsekreemid võivad veresse siseneda ja on inimkeha suhtes ohtlikud ning isegi ühekülgselt uskusid, et päikesekaitsekreemid on tervisele kahjulikud ja neid ei saanud kasutada.
Teadaolevalt värbas FDA 24 vabatahtlikku, jagatud 4 rühma, ja testitud päikesekaitsekreemid, mis sisaldasid valemis 4 erinevat päikesekaitsekreemi. Esiteks andsid vabatahtlikud 75% kogu keha nahast vastavalt standardse annuse 2 mg/cm2, 4 korda päevas 4 järjestikust päeva päikesekaitsekreemi kasutamiseks. Seejärel koguti vabatahtlike vereproovid 7 päeva järjest ja testiti päikesekaitsekreemi sisaldust. Uuringud on näidanud, et täiskasvanu nahapind on umbes 1,5–2 ㎡. Eeldades, et keskmine väärtus on 1,8 ㎡, kui arvutataks vastavalt standardse koguse, on vabatahtlike poolt päikesekaitsekreemi d kasutamine umbes 2 × 1,8 × 10000/1000 = 36 g katses ja 4 korda päevas on kogus 36 × 4 = 144G. Tavaliselt on näo nahapiirkond umbes 300-350cm², kogu päeva kaitsmiseks piisab päikesekaitsekreemi ühest rakendusest. Sel viisil on arvutatud kasutuskogus 2 × 350/1000 = 0,7 g, isegi kui ületamine on kaasatud, on see umbes 1,0 ~ 1,5 g. Kui maksimaalne summa on 1,5 grammi, on arvutus 144/1,5 = 96 korda. Ja päikesekaitsekreemide kogus, mida vabatahtlikud kasutavad 4 järjestikust päeva, on 144 × 4 = 576 g, samas kui päevas kasutatavate päikesekaitsekreemide päevane kogus 4 päeva jooksul on 1,5 × 4 = 6G. Seetõttu on 576 grammi ja 6 grammi päikesekaitsekreemi annuse erinevus väga suur ja mõju on ilmne.
Selles katses FDA-ga testitud päikesekaitsekreemid olid bensofenoon-3, oktokliliin, avobensoon ja TDSA. Nende hulgas ületavad ainult bensofenooni-3 avastamisandmed nn ohutusväärtust, umbes 400 korda, ületades standardit, oktokrüleeni ja avobensoon on mõlemad 10 korda, ning p-kksülüülneeneendikamphosulfoonhapet seda ei tuvastata.
Teoreetiliselt põhjustab päikesekaitsekreemide pidev intensiivsusega kasutamine kumulatiivset mõju. Pole üllatav, et sellistes ekstreemsetes katsetingimustes tuvastatakse veres isegi päikesekaitsekreemid. Päikesekaitsekreemid on heaks kiidetud ja kasutatud enam kui aastakümneid, paljud riigid on ravimina reguleerinud päikesekaitsekreeme ja siiani pole piisavalt uurimisandmeid, et tõestada, et neil on inimkehale süsteemsed kõrvaltoimed.
Postiaeg: september-09-2022
